Inge Suder Foto: Erakogu.
Küllap on kõik kuulnud diagnoosi, et Eesti majanduskasv kiratseb juba pikemat aega. Ravist oleme samuti kuulnud: eksport peab kasvama. Apteeki minnes on aga pilt nukker, sobivaid ravimeid ekspordi edendamiseks paistab nappivat.
Tegelikult ei napi, ka president Kersti Kaljulaid tõi oma ametisseastumise kõnes välja, et eksportima peaks peale toodete ka teenuseid. Üks kõrgema lisaväärtusega teenuseid on kahtlemata meditsiiniteenus. Inimesed on valmis maksma nii enda kui ka oma lähedaste tervise eest.
Meditsiiniteenuste eksport aitab meie pideva rahapuuduse all ägavale tervishoiusüsteemile vajalikku lisaraha hankida. Eelmisel aastal oli meditsiiniteenuste ekspordi maht ligi 10 miljonit eurot ja seda hoolimata Venemaa turu jäätumisest. Tänavu on oodata ekspordikasvu ligi 10 protsenti.Peale naaberriikide Soome, Läti, Rootsi ja Venemaa on meditsiiniteenuste ekspordi kasvavad turud endised SRÜ riigid Kasahstan, Ukraina ja Aserbaidžaan.Kindlasti võib just Kasahstani osas tekkida küsimus, kas nii kaugele tasub meditsiiniteenusega üldse proovima minna. On ju Tallinn Kasahstani peamisest ärikeskusest Almatõst ligi 4000 km kaugusel – sama kaugel kui näiteks Aasia metropolid Hongkong ja Shanghai. Meie viimase paari aasta kogemus näitab, et tasub proovida ja nutikas tegutsemine toob üsna kiiresti reaalseid tulemusi. Praeguseks on juba sadakond Kasahstani patsienti saanud ravi Eestis.Kasahhid on valmis kvaliteetse teenuse eest väga korralikult maksma ja maksujõulisi kliente on seal omajagu. Kvaliteetne teenus sisaldab nende jaoks kindlasti ka personaalset lähenemist ja isiklikku suhtlust, muidu pole mõtet seal äri tegema hakata.See omakorda tähendab, et vaja on võtta aega, minna ise kohale ja suhtevõrgustikku arendada. Ainult veebilehe, telefoni ja e-kirja abil pole võimalik Tallinnast Almatõsse või ka Bakuusse meditsiiniteenust müüa.Sellistes riikides on oluline riigi ja erasektori tihe koostöö: riigijuhid ja diplomaadid peavad aitama avada uksi, et ettevõtjad saaksid äri ja suhtevõrgustikku arendada. Meie viimaste aastate praktiline kogemus Kasahstanis ja Aserbaidžaanis näitab, et eduka suhtevõrgu loomine ilma Eesti diplomaatide abita on väga keeruline. Sind lihtsalt ei võeta tõsiselt. Loodetavasti neis riikides Eesti diplomaatiline kohalolek jätkub, kuigi viimaste kuude uudised ei anna ses osas kindlust juurde.
SRÜ riikide arste ja patsiente huvitavad meditsiiniteenustest just keerukamad ja tippkvaliteediga protseduurid, näiteks vähiraviga seotud valdkondades. Almatõs on meeste keskmine eluiga ainult 50 ja naistel 55 aastat ning üks peamine surma põhjus ongi vähk. Seni on jõukam elanikkond end ravinud peamiselt Iisraelis ja Saksamaal, kuid meie tugevus on peale meditsiiniteenuste väga hea hinna-kvaliteedi suhte kindlasti korralik vene keele oskus. See on oluline nii haigele kui ka tema lähedastele, kes reisivad haigega tihti koos.
Ekspordist huvituvaid meditsiiniettevõtteid ühendav Medicine Estonia klaster soovib lähiaastatel kindlasti nii Kasahstanis kui ka Aserbaidžaanis tegevusmahte kasvatada, sest seal on meie vastu positiivne huvi olemas. Me peame selle huvi ära kasutama.
Iga välispatsientide toodav lisaeuro aitab suures plaanis ravida ka meie eksporti ja majandust, kuid see pole peamine. Lisaraha võimaldab väärikamalt hinnata meie oma arste ja õdesid, hoida neid Eestis ja seeläbi saavutada kõige olulisem eesmärk – pakkuda meie oma Eesti inimestele tipptasemel ravi.
Inge Suder,
Eesti Meditsiiniekspordi Klaster juhatase liige, Ida-Tallinna Keskhaigla turundusjuht
