Meditsiinikoostöö idanaabritega sai tuule tiibadesse

Veebruaris lõppes üle kahe aasta kestnud koostööprojekt, millega arendati meie idanaabrite tervishoiusektorit. Klastri Medicine Estonia juhtimisel läbiviidud projekti rahastas Eesti Välisministeerium arengukoostöö programmi raames. Eesti arstid ja tervishoiuspetsialistid aitasid kahe aasta jooksul Ukraina, Moldova, Gruusia, Aserbaidžaani, Kasahstani, Valgevene ja Kõrgõzstani kolleege.

Medicine Estonia juhatuse liikme Inge Suderi sõnul käisid mahuka projekti raames välisriikides praktiseerimas ning koolitamas kokku 79 Eesti arsti ja tervishoiuspetsialisti. Koguni 315 arsti ja tervishoiuspetsialisti nendest riikidest käisid omakorda Eesti kogemusega kohapeal tutvumas. Eestis korraldati 16 suuremat ja 22 väiksemat seminari ja ümarlauda ning välisriikides Eesti spetsialistide osalusel 17 suuremat ja 10 väiksemat konverentsi ja ümarlauda.

„Eesti on suutnud tänaseks oma tervishoiu korralikule tasemele arendada ning omal ajal oli selles suur roll ka Põhjamaade ja teiste Euroopa riikide kolleegide kogemusel. Nüüd on meie kord aidata oma endisi saatusekaaslasi Nõukogude Liidu ajast. Tänu ühisele ajaloole ja heale keeleoskusele on meie arstidel neis riikides oma kogemusi edasi anda palju lihtsam kui näiteks Põhjamaade kolleegidel,” selgitas Inge Suder tihenenud koostöö tagamaid. „Suuremat huvi edaspidise koostöö arendamiseks on praegu tunda Ukraina, Kõrgõzstani, Moldova ja Gruusia poolt,” lisas Suder.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonispetsialisti Stina Eilseni sõnul andis arengukoostöö projekt hea võimaluse riikide vahel kogemusi vahetada nii laiemal tervishoiukorralduslikul tasandil kui ka kitsamalt erinevates valdkondades, nagu näiteks onkoloogia, erakorraline meditsiin ning kõrva-nina-kurguhaigused. „Koostööprojekt võimaldas Ukraina, Gruusia ja Moldova kolleegidel Eestis käies lähemalt tutvuda meie, sh Regionaalhaigla e-tervise arendamise kogemuste ja haigla infosüsteemidega ning aitas kaasa onkoloogide ja erakorralise meditsiini spetsialistide edasisele koostööle,” ütles Eilsen.

Ida-Tallinna Keskhaigla e-süsteemide ja teeninduse arendusjuht Pille Kink lisas, et näiteks Gruusias on olemas selge soov nii tervishoiuteenuste osutajate kui ka riigi poolt tänase praktika ehk paberimajanduse vähendamiseks. „E-teenustes nähakse võimalusi nii kvaliteedi parendamiseks kui ka efektiivsemaks ajakasutuseks. Gruusias kasutatavad infosüsteemid pärinevad teistest lähiriikidest, näiteks on kasutusel Türgis loodud lahendusi. Visiitidel nähtud tehnilised lahendused on suuresti vabatekstilist andmete sisestust võimaldavad ning puudub rahvusvaheliste klassifikatsioonide kasutamise võimalus. Nad tunnevad suurt puudust spetsialistidest, kes tegeleks infosüsteemide arendamiseks vajalike protsesside kaardistamise, soovide kirjeldamise ja realiseerimisega,” selgitas Pille Kink.

Projekti lõpuseminaril tõdesid osalenud arstid ja tervishoiueksperdid, et kuigi partnerriikides käidi eelkõige oma kogemusi edasi andmas ja kolleege koolitamas, pakkus selline projekt ka hulga uusi teadmisi ja kontakte kõikidele Eesti-poolsetele osalejatele. Samuti oldi ühel nõul, et tuleb otsida erinevaid võimalusi hea ja sisuka koostöö jätkumiseks.