Eesti aitab Ukrainat psühholoogilise rehabilitatsiooni osas

Sel nädalal võõrustab Eesti 40-t Ukraina meditsiinitöötajat, kes saavad täiendkoolitust psühholoogilise esmaabi ja psühholoogilise rehabilitatsiooni osas.

“Koolitusele saabusid psühholoogid Ukraina eri piirkondadest ning meie kolmepäevase seminari üheks oluliseks eesmärgiks on aidata luua ühtne võrgustik, mis võimaldaks keerulises sõjaolukorras kogemusi jagada, nendest õppida ning üksteist toetada. Seminaril harjutame koos ka eneseabivõtteid, millest on kasu nii abiandjale endale kui ka patsientidele, tutvustame psühholoogilist esmaabi kui olulist meetodit kriisiga toimetulekul, räägime psühholoogilisest abist lastele ja perele tervikuna ning teeme koos praktilisi harjutusi õpitu kinnistamiseks,” ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhtiv psühholoog Kristi Kalvik. “Mida paremad on Ukraina meditsiinitöötajate teadmised selles valdkonnas, seda tõhusamalt suudavad nad miljoneid abivajajaid aidata”.

Ida-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse taastusravi keskuses saavad Ukraina tervishoiutöötajad lisaks psühholoogilisele rehabilitatsioonile ka täpsema arusaama vaimse tervise füsioteraapiast. ITK Ambulatoorse taastusravi keskuse juhataja Katrin Olo-Laansoo sõnul on vaimse tervise füsioteraapia väga oluline erinevate füüsiliste vigastustega patsientide puhul. “Näiteks, kui võitleja on lahingus kaotanud käe või jala, on suur tähtsus ka edaspidisel vaimse tervise füsioteraapial, et oma eluga paremini toime tulla. Meie ambulatoorse taastusravi keskus on pikka aega teinud koostööd NATO ja Eesti Kaitseväega justnimelt haavata saanud võitlejate rehabilitatsiooni osas ning nüüd me aitame Ukrainat”.

Täna on rehabilitatsioon vajalik mitte ainult sõjapiirkonnast naasvatele sõjaväelastele, vaid ka nende vanematele, abikaasadele ja lastele. MTÜ Eesti Meditsiiniekspordi klastri juhatuse liikme ja ITK kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Inge Suderi sõnul on psühholooge vaja nii ajutiselt okupeeritud aladel elavatele inimestele, rindealade elanikele, riigisiseselt ümberasustatud isikutele kui ka neile, kellel on sugulased okupeeritud aladel. “Samas peab silmas pidama, et selle projekti käigus meie eksperdid ainult ei õpeta, vaid kindlasti õpime oma Ukraina kolleegidelt ka ise. On ju Ukrainas toimuva sõja mõju inimeste vaimsele tervisele oma mahult ja keerukuselt ülisuur ja olukord seal unikaalne.”

Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskuse ESTDEV toetatud projekti raames koolitatakse kokku 200 Ukraina tervishoiuspetsialisti ja kõrgkoolide õppejõudu. Nendes Ukraina tervishoiuasutustes, kus ravitakse sõjas vigatatuid, plaanitakse juurutada ja rakendada psühholoogilist esmaabi kui olulist meetodit post-traumaatilise stressihäire ja muude psüühiliste seisundite ärahoidmisel ja leevendamisel.

Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel kannatab üks viiest eelneva kümne aasta jooksul sõjasituatsioonis olnud inimesest erinevate vaimse tervise häirete all alatest depressioonist, posttraumaatilisest stressihäirest kuni bipolaarsete häirete ja skisofreeniani. Laiendades eelpooltoodud statistika Ukrainale, kannatab Ukrainas hinnanguliselt kuni 9,6 mln
inimest erinevate psüühikahäirete all. Psühholoogiline esmaabi peale traumaatilist sündmust aitab inimestel olukorraga toime tulla ning vähendab tõenäosust, et kujuneb välja pikaajaline psüühiline haigus ning sellega väheneb ka niigi nõrga Ukraina tervishoiusüsteemi koormus.

Ukraina tervishoiutöötajate ja kõrgkoolide õppejõudude erialane koolitus ning psühholoogilise esmaabi baasteadmiste kursus aitab saadud teadmisi järgnevatel aastatel kasutada ja edasi levitada.

Eestist on koostööprojekti kaasatud PERH, ITK ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli eksperdid. Ukraina poole pealt on peamisteks partneriteks Karpaatia regiooni arstide liit eesotsas liidu juhi ja Ukraina Teaduste Akadeemia liikme dr Oleksander Marusyniga, Ivano-Frankivski Akadeemia eesotsas prorektor dr Oleg Bilousiga ning Ukraina kaitsejõudude meditsiiniteenistuse kolonel Andriy Kikh, kes on Irpinsky sõjaväehaigla peapsühholoog.