Category Archives: Meedias

Eesti eksperdid koolitasid Ukraina arste Tallinnas: fookuses intensiivravi, taastusravi ja vaimne tervis

Medicine Estonia viis 2.–6. veebruaril 2026 koostöös Ida-Tallinna Keskhaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla läbi HEAL Berdychiv koostööprojekti koolitusnädala, mille käigus koolitasid Eesti spetsialistid  Berdychivi haigla tervishoiutöötajaid Ukrainast.

Koolitus hõlmas kahte paralleelset suunda: intensiivravi ja anestesioloogiat ning taastusravi. Osalejate seas olid arstid, anestesioloogid, intensiivravi- ja osakonnaõed, füsioterapeudid, tegevusterapeudid ja rehabilitatsioonispetsialistid.

Intensiivravi suunal õpetasid Eesti eksperdid triaaži ja raske patsiendi varajast äratundmist (NEWS2), sepsise käsitlust, verejooksu ravi, perioperatiivset käsitlust ning postoperatiivsete tüsistuste ennetust. Toimusid ka osakondlikud vaatluspraktikad ITKs ja PERHis, kus Ukraina kolleegid said vahetult jälgida Eesti töökorraldust ja meeskonnatööd.

Taastusravi suunal keskenduti varajase taastusravi põhimõtetele ägedas ravis, multidistsiplinaarse meeskonna rollile, insuldi- ja amputatsioonijärgsele taastusravile, kõnniõppele ja funktsionaalsele treeningule ning tehnoloogilistele lahendustele, sealhulgas käeroboti kasutamisele.

Nädala lõpus toimusid ühised loengud vaimse tervise teemadel, käsitledes trauma- ja kriisireaktsioone, sekundaarset traumatisatsiooni, läbipõlemise ennetust ning tervishoiutöötajate eneseregulatsiooni.

„Meie eesmärk oli jagada Eesti parimaid praktikaid nii kriitilise patsiendi käsitluses kui ka taastusravis ning siduda need terviklikuks raviteekonnaks. Soovisime, et iga osaleja saaks kaasa konkreetsed tööriistad, mida oma haiglas rakendada,“ ütles Inge Suder.

Koolitusprogrammi üks eestvedajaid, Kaupo Ole, lisas: „Panime rõhku praktilisusele. Lisaks loengutele toimus intensiivne arutelu ja vaatluspraktika. Me ei rääkinud ainult sellest, mida teha, vaid näitasime, kuidas me seda igapäevatöös teeme.“

Berdychivi haigla ortopeed-traumatoloog Danyliuk Oleksandr rõhutas koolituse praktilist väärtust: „Eriti oluline oli näha, kuidas kirurgiline ja intensiivravi meeskond teeb tihedat koostööd juba esimestest tundidest alates. Varajane taastusravi ja selge raviteekond annavad patsiendile parema prognoosi. Sain siit mitmeid konkreetseid lahendusi, mida saame oma osakonnas rakendada ka sõjatraumade käsitluses.“

Koolitus on osa Ukrainas Berdõtšivi haigla koolitusprogrammist, mille raames arendatakse intensiiv- ja taastusravi meditsiinipersonali teadmisi ja praktilisi oskusi. Hea meel on seda olulist tööd teha koos pühendunud partneritega

Estonian Centre for International Development

Department of Foreign Affairs and Trade #DFAT

Office for Foreign Affairs of the Principality of Liechtenstein

Medicine Estonia

Aprillis viibis Tallinnas praktikal Ukraina psühholoogide ja logopeedide delegatsioon, kuhu kuulus 26 spetsialisti erinevatest Ukraina haiglatest. Visiidi keskmes oli praktiline õpe ning Eesti taastusravi süsteemiga tutvumine, et tugevdada Ukraina spetsialistide teadmisi traumajärgse ja psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni vallas.

Regionaalhaigla taastus- ja palliatiivravi kliinikus osalesid külalised mitmetes praktilistes tegevustes – toimusid ringkäigud haiglaravi ja ambulatoorsetes osakondades, kus tutvuti igapäevase töökorraldusega. Külalised said osaleda töövarjuna ning vaadelda otse spetsialistide tööd nii füsioteraapia, psühholoogia kui logopeedia valdkonnas. Samuti esines logopeed Irina Ṧulga põhjaliku ülevaatega logopeedilise toe rollist taastusravis.

„Meil oli suur rõõm Ukraina kolleege võõrustada ning keerulisel ajal neile tuge pakkuda. Visiidi käigus toimus tihe teadmiste ja kogemuste vahetus ning Eesti spetsialistide praktiline töö jättis külalistele sügava mulje,“ ütles Regionaalhaigla taastus- ja palliatiivravi kliiniku juhataja dr Annelii Jürgenson.

Praktiline õpe jätkus terapeutilistes töötubades, kus külalised said ise osaleda kunsti- ja muusikateraapia sessioonides ning katsetada loovteraapia võtteid. Suurt huvi pakkus ka Stop the Bleed esmaabi töötuba, kus Regionaalhaigla intensiivravikeskuse ja erakorralise meditsiini spetsialistid õpetasid verejooksude peatamist kriisiolukorras.

Lisaks külastati Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikeskust, kus samuti keskenduti praktilisele kogemuste jagamisele ja meetodite tutvustamisele.

„Meil avanes suurepärane võimalus õppida Eesti tervishoiutöötajate käest nii teoreetiliselt kui praktiliselt. Erinevad töötoad, otsekontakt patsientide ja spetsialistidega ning avatult jagatud kogemused annavad mulle uusi oskusi, mida saan oma igapäevatöös Ukrainas rakendada,“ rääkis Ukraina psühholoog Valentina Svatkova.

Visiit toimus projekti „Ukraina vigastatud võitlejate ja nende pereliikmete vaimse tervise toetamine“ raames, mida rahastab ESTDEV ja viib ellu MTÜ Eesti Meditsiiniekspordi Klaster.

Eelmisel nädalal võõrustas Eesti meditsiinieksporti edendav klaster meditsiinikollektiivi Ukrainast – Tallinna haiglaid ja tervishoiuasutusi külastasid Berdychivi haigla ja Berdychivi rajooni esindajad. Visiidi eesmärk oli tutvuda Eesti tervishoiusüsteemi toimimisega, jagada kogemusi ning õppida erinevate valdkondade parimatest praktikatest.

Külalised Ukrainast kohtusid Eesti kolleegidega, külastasid mitmeid haiglaid ja said põhjaliku ülevaate haiglate juhtimisest, teenuste korraldusest ning innovatsioonidest. Visiit pakkus neile väärtuslikke teadmisi ja inspireerivaid näiteid, mida oma töös rakendada.

Lääne-Tallinna Keskhaigla külastuse käigus tutvustati külalistele erinevaid keskusi ja osakondi. Ringkäigu käigus külastati intensiivravi osakonda, nakkushaiguste kliinikut ning kardioloogiaosakonda.

„Meie haigla juhtkonnal oli suur rõõm kohtuda Ukraina kolleegidega, jagada oma kogemusi ning tutvustada Eesti tervishoiusüsteemi. Oleme ka varem näidanud üles solidaarsust Ukraina rahva suhtes, toetades oma kolleege meditsiinivarustuse ja -tarvikutega,” sõnas haigla juht dr Arkadi Popov.

Berdychivi haigla direktori Kostiantyn Hinguliaki sõnul oli visiit väga sisukas ja õpetlik.

„Oleme siiralt tänulikud võimaluse eest külastada Eesti haiglaid ja kohtuda siinsete kolleegidega. Nähtu ja kuuldu oli väga inspireeriv – Eesti tervishoiukorraldus, professionaalne meeskonnatöö ja uuenduslikud lahendused andsid meile palju mõtteainet,” sõnas Hinguliak.

Berdychivi rajooni sõjaväeadministratsiooni juht Ludmyla Dymyduik rõhutas rahvusvahelise koostöö ja toetuse tähtsust keerulisel ajal.

„Eesti tugi Ukrainale ei väljendu ainult sõnades, vaid ka tegudes. Tänu sellele visiidile saime väärtuslikku kogemust ja teadmisi, mida vajame oma tervishoiusüsteemi tugevdamiseks. Oleme südamest tänulikud selle koostöö ja sooja vastuvõtu eest,” ütles Dymyduik.

Ka Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinikul oli võimalus Ukraina kolleege võõrustada ning jagada oma kogemusi taastusravi korralduse ja mitmekesiste teenuste arendamisel.

„Sellised kohtumised aitavad mõlemal poolel õppida ja mõtestada oma tööd rahvusvahelises kontekstis. Meie jaoks oli oluline näidata, kuidas patsiendikeskne lähenemine ja interdistsiplinaarne koostöö aitavad kaasa paremate ravitulemuste saavutamisele,“ sõnas dr Kaupo Ole, Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliiniku juhataja.

Sel nädalal on Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia keskuses neurokirurgid Ukrainast, kes täiendavad end töövarjuna oma Eesti kolleegide kõrval. Siinviibimine on osa rahvusvahelise koostöö projektist, mille eesmärk on edendada meditsiinilist kogemuste vahetust.

Sel nädalal on Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia keskuses neurokirurgid Ukrainast, kes täiendavad end töövarjuna oma Eesti kolleegide kõrval. Siinviibimine on osa rahvusvahelise koostöö projektist, mille eesmärk on edendada meditsiinilist kogemuste vahetust.

Serhiy Pidlisnyy ning tema kolleeg Denys Derezenko Rivne keskhaiglast viibivad Eestis nädala, töötades Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia meeskonna juures.

Nädala jooksul osalevad nad mitmetel lülisamba operatsioonidel, „Tööpäevad algavad ringkäiguga patsientide juures, edasi tulevad läbivaatused, operatsioonide planeerimine ja operatsioonid ise. Külalised on kõiges aktiivselt kaasas,“ ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia keskuse juhataja dr Taavi Toomela.

„Eesti kolleegide juures on meie jaoks väärtuslik võimalus õppida, vahetada kogemusi ja näha teistsugust lähenemist ravitööle,“ ütleb Denys Derezenko. Erilist huvi pakuvad neile mitmeerialised arutelud ja meeskonnapõhine otsustamine, mida haiglas igapäevaselt praktiseeritakse.

„Koostöö kolleegidega teistest riikidest aitab näha ka omaenda tööd värske pilguga. Sellest on kasu nii neile kui meile,“ lisab Toomela.

Projekti toetab Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus ning see kestab käesoleva aasta lõpuni.

Tallinnas toimus eile seminar, mille eesmärgiks oli tugevdada Eesti ja Ukraina koostööd ning arendada teadmiste jagamist, et pakkuda haavatud Ukraina sõjaväelastele ja nende peredele parem hooldus ja taastumine. Seminar keskendus taastusravi, vaimse tervise toetamise ja proteesimise arendamisele, olles olulisteks valdkondadeks vigastatud võitlejate rehabilitatsioonis.

Seminaril osalesid tervishoiu spetsialistid ja eksperdid Eestist ja Ukrainast. Koos jagati kõige edukaimaid praktikaid ja lahendusi, mis aitavad Ukraina tervishoiutöötajatel pakkuda haavatud võitlejatele kvaliteetset hooldust ja tõhusat taastumist.

Kaupo Ole, Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliiniku juht, rääkis seminaril, kui oluline on rahvusvaheline koostöö:„Eestis on taastusravi valdkonnas suur kogemus ja teadmised, mida meil on olnud hea jagada. Eesmärgiks oli arendada Ukraina rehabilitatsiooniprotsesside kvaliteeti, et haavatud sõjaväelastele tagada kiire ja tõhus taastumine. Samuti pöörasime palju tähelepanu vaimse tervise taastamisele, mis on sõjaväelaste rehabilitatsioonis ülimalt oluline.“

Kostyantyn Hinhulyak, Berdychivi haigla direktor, kiitis seminari ja Eesti ekspertide toetust:

„Koostöö Eestiga on olnud meile hindamatu, kuna see aitab meil täiustada oma teenuseid ja tõsta rehabilitatsiooni taset. Eriti oluliseks peame vaimse tervise toetamise meetodeid, mis on meie sõjaväelaste taastumise jaoks väga tähtsad. Eestist pärit proteesimise eksperdid jagasid oma teadmisi, mis aitavad meil pakkuda patsientidele paremaid taastumisvõimalusi.“

Seminaril käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu neurorehabilitatsioon, liikumisravi, vaimse tervise taastamine ning proteesimise arengusuund. Arutleti ka, kuidas neid lahendusi kohandada Berdychivi haigla vajadustega, et pakkuda sõjaväelastele kõikehõlmavat tuge nii füüsiliselt kui vaimselt.

Seminaril esinesid ka proteesimeistrid Madis Põri ja Anti Pigul, kes tutvustasid proteesimise ja abivahendite tähtsust taastumisprotsessis. Nad jagasid oma kogemusi, kuidas pakkuda sõjaväelastele funktsionaalsed lahendused, mis aitavad neil naasta igapäevaellu.

Seminari lõpus tehti kokkuvõtteid ning arutati edasisi samme, et tugevdada koostööd ja toetada Ukraina tervishoiu arengut, keskendudes sõjaväelaste rehabilitatsioonile, vaimsele tervisele ja proteesimisele.

ESTDEVI-i poolt rahastatud projekti  „Ukraina vigastatud võitlejate ja nende pereliikmete vaimse tervise toetamine“ vaimse tervise valdkonna tegevused keskendusid 2024. aasta teises pooles Ukraina meedikute läbipõlemise ennetamisele ja erialaste oskuste tugevdamisele.

„Sekundaarsele traumatisatsioonile on oluline tähelepanu pöörata, kuna Ukraina psühholoogid töötavad väga keerulises keskkonnas ja psühholoogide endi läbipõlemine on aktuaalne sõjas oleva riigi võitlejate ja nende perekondadega töötades. Kvalifitseeritud psühholoogidest, aga ka teistest vaimse tervise valdkonna spetsialistidest on Ukrainas suur puudus ning me peame igakülgselt toetama neid, kes seda rasket tööd igapäevaselt teevad,“ ütles Eesti Meditsiiniekspordi klastri juhatuse liige Stina Eilsen ning lisas: “Korraldasime kaks praktilise suunitlusega seminari, milles osales kokku ligi 100 Ukraina vaimse tervise valdkonna töötajat üle Ukraina. Lisaks erinevatele loovteraapia meetoditele nagu muusikateraapia ja kunstiteraapia, kuulati ka dr Julia Reinmetsa südametervise alast loengut ning nõuandeid ja õpiti Stop the Bleed kursusel verejooksu peatama. Saadud teadmisi saavad osalenud rakendada ka enda erialast tööd tehes Ukrainas.“

Detsembris toimunud koolituse raames oli osalejatel võimalus tutvuda nii Ida-Tallinna Keskhaigla proteesikeskuse kui ka  Regionaalhaigla taastusravi ja traumakeskuse tööga. Regionaalhaigla taastusravikeskust tutvustasid taastus- ja palliatiivravi kliiniku juhtaja dr Annelii Jürgenson koos kolleegidega ning traumakeskuse tööd erakorralise kirurgia keskuse juhataja dr Sten Saar ja dr Toomas Kangur.

„Koolitused Eestis on olnud meie jaoks hindamatu väärtusega, oleme juurde saanud erialaseid teadmisi, laiendanud kontaktide ringi, mis loob suurepärased võimalused edasiseks koostööks ja kogemuste vahetamiseks meditsiini- ja psühholoogiavaldkonna rahvusvahelises kogukonnas,“ ütles Vinnitsa psühholoog Natalia Shatailo.

Vaimse tervise koolituse kava pani kokku erialaspetsialistide töögrupp, kuhu kuulusid Regionaalhaigla psühholoogid, Ukraina psühholoog Natalie Shevchenko ning laiapõhjalise rahvusvahelise kriisinõustamise kogemusega traumaterapeut Maire Riis.

Projekti toetab Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus ning see kestab käesoleva aasta lõpuni.

Ida-Tallinna Keskhaigla arstid töötasid jaanuari lõpus Lääne-Ukrainas Rivne linnas, kus nad osalesid kohalike arstide kõrval sõjas vigastada saanud võitlejate ravis ning taastusravis. Tegemist oli praktilise tööga, kus jagati kogemusi ja viidi läbi operatsioone.

„Meie eesmärk oli pakkuda Ukrainas praktilist tuge ja täiendada kohalike arstide teadmisi sõjas saadud vigastatute  ravimisel,“ ütles missioonil osalenud ITK taastusravikliiniku juhataja Kaupo Ole. „Tegeleme võitlejate taastusravi ja proteeside paigaldamisega ning koolitame kohalikke spetsialiste, et nad suudaksid patsiente paremini aidata.“

Missiooni kuulus ka ITK lülisambakirurg Taavi Toomela, kes osales võitlejate kirurgilises ravis. “Sõjas saadud vigastused on keerulised ja vajavad kiiret sekkumist. Sageli on tegemist lülisambavigastustega, kus tuleb eemaldada surve seljaajult ja stabiliseerida lülisammas. Koostöö kohalike arstidega sujus hästi ning jagasime oma kogemusi, et aidata neil tulevikus keerulisi juhtumeid lahendada,” ütles Toomela. Seekord tuli opereerida lülisamba vigastust, mis oli tekkinud trauma tagajärjel ja põhjustanud patsiendil halvatuse. Toomela sõnul  on patsient praeguseks taastunud ja tema tundlikkus hakanud järk-järgult tagasi tulema.

ITK taastusravikliiniku proteesimeister Madis Põri sõnul on haigla alates 2023. aastast valmistanud proteese Ukrainas vigastada saanud võitlejatele. “Oleme teinud üle poolesaja proteesi, mis on andnud meile väärtuslikku kogemust keeruliste vigastustega patsientide proteesimisel. Noored võitlejad soovivad kiiresti taastuda ja liikuma hakata, mistõttu on neile kohandatud proteesid eriti olulised,” ütles Põri.

ITK kommunikatsiooni- ja turundusjuht Inge Suder märkis, et 2024. aastal koolitati Eestis Ukraina silmaarste, kellele tutvustati silmavigastuste ravi ja kirurgilisi meetodeid. Koolitustel osales 216 Ukraina arsti, kes täiendasid oma teadmisi ja oskusi. Lisaks praktiseeris 2024. aastal Ida-Tallinna Keskhaiglas neli Ukraina silmaarsti ja opereeriti kohapeal ka raskete silmavigastustega Ukraina võitlejaid.

Suder lisas, et Ida-Tallinna Keskhaigla on teinud tihedat koostööd Rivne keskhaiglaga alates 2023. aastast, mil allkirjastati koostöömemorandum Eesti Sotsiaalministeeriumi vahendusel. Ukrainaga seotud tegevusi toetab ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.

Maailma tippsilmakirurg teeb ITK silmakliinikus Ukraina sõduritele kolm operatsiooni, mis kantakse üle reaalajas 

Reedel, 22. novembril viib okuloplastikakirurg dr Richard C. Allen Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliinikus läbi kolm silmaoperatsiooni, mille keskmes on Ukraina sõjas vigastada saanud sõdurite silmade kirurgiline taastamine. Operatsioonid kantakse üle veebi teel reaalajas koos kommentaaride, diskussioonide ja ettekannetega.

„Meil oli juba varem plaan kutsuda külla maailma selle valdkonna üks tuntumaid okuloplastikakirurge dr Richard C. Allen, et läbi viia reaalajas kirurgiline operatsioon. Samuti on meil koostöökokkulepped Ukraina võitlejate abistamiseks. Käesoleva projekti raames viisime need kaks ideed kokku,” selgitas silmakliiniku juhataja, dr Artur Klett.

Operatsioonisaalis toimuvat saab jälgida veebi teel reaalajas, peamine jälgijaskond on Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast. Samuti kantakse operatsioonid üle ITK V. Tuppitsa auditooriumi ekraanile ning samas toimuvad ka diskussioonid ja ettekanded. Operatsioonisaalis toimuvat saadavad ka operatsiooni läbi viivate kirurgide, dr Alleni ja dr Kleti kommentaarid.

„Tegemist on väga vahetu ja atraktiivse kogemuse, mitte tavalise videovaatamisega. Mujal maailmas, kus sellist moodust on praktiseeritud, on see alati hästi ja suure tähelepanuga vastu võetud,” selgitas silmaarst dr Kadi Palumaa. ITK on korraldanud sellises formaadis reaalajas operatsiooni-konverentsipäeva varemgi, esmakordselt juba 15 aastat tagasi.

„Reaalajas üle kantavate lõikuste puhul tuleb silmas pidada, et operatsiooni käigus on, kui nii  võib öelda, atraktiivsem ja vähematraktiivsem osa, nagu operatsiooniks valmistumine. Et ülekanne oleks tervikuna huvitav jälgida, siis täidame sellised osad diskussioonide ja ettekannetega. Kaamerad on üles seatud niioperatsiooni- kui ka konverentsisaalis ning ümberlülitusi tehakse vastavalt hetkeolukorrale,” avas toimuva tagamaad dr Klett, kellel on sarnaste lõikuste korraldamise kogemust ka välismaalt.

Ukrainast saabuvad võitlejate silmavigastused on dr Kleti sõnul raskusastme poolest kõige keerulisemad, mis teisest küljest annab jälgijatele parima võimaluse õppida. „Tegemist on taastava silmakirurgiaga. Meie ülesanne on tekitada vigaste või puuduvate struktuuride asemele uued,” lisas dr Klett, kes viib koos dr Alleniga ka nimetatud lõikused läbi. „Samas on sarnaste lõikuste kogemust üksjagu ka rahuajast  ja -tingimustest.”

Ida-Tallinna Keskhaigla kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Inge Suderi sõnul on haigla juba pikemat aega väga aktiivne Ukraina vigastatud võitlejate aitamisel, “Me korraldasime hiljuti Ukrainas seminari, mille fookuses oli Ukraina võitlejate rehabilitatsioon alajäsemete amputatsiooni järel. Samuti on mitmed Ukraina võitlejad meie rehabilitatsioonikeskuses ravil käinud. Ka silmaoperatsioone on kohapeal jälgimas neli Ukraina arsti, kes jäävad pärast operatsioone paariks nädalaks meie haiglasse kogemusi omandama,” selgitas Inge Suder.

Ukraina võitlejate toetamist ja laiemalt koostööd Ukraina tervishoiuasutustega toetab omalt poolt ka ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.

Ülekannet on oodatud vaatama kõik erialaspetsialistid, aga ka huvilised, kes soovivad saada uusi teadmisi ning osaleda harukordsel võimalusel näha live-operatsioone!

Vaata silmaoperatsioone reaalajas siit: https://live.rgb.ee/itk/

Loe dr Alleni kohta rohkem SIIT.

Lisatud pildid ITK Silmakliinikus toimunud operatsioonist.

22. novembri silmaoperatsioonidele keskenduva päeva kava: 

09.00 Avasõnad ITK ravijuhilt dr Kai Sukleselt

09.05–09.10          Tervituskõne, dr Kadi Palumaa

09.10–09.30          Ukraina kolleegide loeng

09.30–09.50          Loeng: „Suure ulatusega alumise silmalau defektide rekonstruktsioon”, dr Richard C. Allen

09.50–10.00           Arutelu: dr Reili Rebane ja dr Delis Linntam

10.00–11.15           Otseülekanne operatsioonitoast – patsient 1:

„Silmalau rekonstruktsioon”

11.15–11.30           Arutelu: dr Reili Rebane ja dr Delis Linntam

11.30–11.50           Loeng: „Näonärvi halvatuse periokulaarne ravi”, dr Richard C. Allen

11.50–12.10           Arutelu: dr Reili Rebane ja dr Delis Linntam

12.10–13.00           Otseülekanne operatsioonitoast – patsient 2:

„Alumise silmalau operatsioon”

13.45–14.00           Loeng: „Kontrakteerunud silmakoopa ravi”, dr Richard C. Allen

14.00–14.15           Arutelu: dr Reili Rebane ja dr Delis Linntam

14.15–15.15           Otseülekanne operatsioonitoast – patsient 3:

„Silmakoopa rekonstruktsioon”

15.15–15.30           Loeng: „Vastuolud silmakoopa murdude ravis”, dr Richard C. Allen

15.30–16.30           Arutelu ja päeva kokkuvõte

VIII Rahvusvaheline Meditsiinikongress Yaremches, Ukrainas, keskendus võitlejate rehabilitatsioonile alajäsemete amputatsiooni järel ning tõi kokku juhtivad spetsialistid Ukrainast ja Eestist. Seminaril jagati kogemusi ja lahendusi kriisiaegseteks tervishoiuväljakutseteks, keskendudes füüsilisele ja vaimsele taastumisele konfliktipiirkondades.

Dr Oleksandr Vladymyrov, Ukraina Füüsilise ja Rehabilitatsioonimeditsiini Assotsiatsiooni juht, tõdes, et sõda on esitanud Ukraina tervishoiule enneolematuid väljakutseid, kuid samas tõstnud esile innovatsiooni ja rahvusvahelise koostöö tähtsuse. “Meie spetsialistide pühendumus ja loovus, mida toetab rahvusvaheline koostöö, on võimaldanud pakkuda kõrgetasemelist rehabilitatsiooni ka kõige keerulisemates tingimustes,” sõnas Vladymyrov.

Seminari emotsionaalseim hetk oli Ukraina võitleja Taras Vynarchyki isiklik kogemus, kes rääkis amputatsioonijärgsest taastumisest. “Kaotada jalg lahingus oli üks raskeimaid hetki minu elus, kuid ma pole kaotanud lootust. Tänu arstidele ja füsioterapeutidele olen taastanud nii liikumisvõime kui ka usu endasse. See kogemus on näidanud, kui tähtis on toetus ja koostöö,” jagas Vynarchyk.

Eesti kogemusi esitlesid Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravi spetsialistid eesotsas dr Kaupo Olega. Eesti ja Ukraina spetsialistide koostööprojektide raames on Ukrainas rehabiliteeritud mitmeid sõjaväelasi, kelle elukvaliteet on tänu sellele oluliselt paranenud.

Dr Kaupo Ole sõnul tähendab rehabilitatsioon palju enamat kui füüsilist taastumist. “Rehabilitatsioon on terviklik protsess, mis hõlmab ka vaimse ja emotsionaalse tasakaalu leidmist. Meie koostöö Ukraina kolleegidega on näidanud, kui oluline on inimesekeskne lähenemine, eriti kriisiaegadel. Oleme uhked, et saame olla osa sellest missioonist,” rõhutas Ole.

Seminaril oidas praktilise loengu ka proteesimeister Madis Põri, kes jagas oma vaatenurka. “Me oleme vigastatud Ukraina võitlejatele tagasi andnud täisväärtusliku elu, et nad saaksid jätkata oma teekonda. See kogemus, mida oleme saanud, on hindamatu väärtusega,” ütles Põri, kes ka ise kaotas mõlemad jalad Afganistani missioonil.

Kongressi lõpus tõdeti, et Ukraina tervishoiutöötajate pühendumus ja vastupidavus on eeskujuks kogu maailmale. Rahvusvaheline koostöö, sealhulgas Eesti panus, on olnud võtmetähtsusega nende pingutuste toetamisel.

Kongressi korraldamist toetas ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.

26.–30. augustil 2024 toimus esimene etapp Ukraina tervishoiuspetsialistidele suunatud koolitusest, mille eesmärk oli pakkuda põhjalikku väljaõpet amputeeritud patsientide rehabilitatsiooniprotsessis. Koolitusel omandasid osalejad nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi, mis on vajalikud amputeeritud patsientide terviklikuks hoolduseks ja tõhusaks taastusraviks.

Koolitusprogramm keskendub järgmistele teemadele:

• Amputatsioon ja operatsioonijärgne hooldus: Osalejad saavad ülevaate amputatsiooni põhjustest ja parimatest praktikatest operatsioonijärgses hoolduses.
• Proteeside valmistamine ja paigaldamine: Koolitus hõlmas proteesitüüpide valikut, amputatsioonitasemeid ja pistikutüüpe, proteeside biomehaanika aluseid, paigaldamise protsessi ning probleemide lahendamist.
• Rehabilitatsioon: Rõhk on taastusravi protsessil, alustades esimestest sammudest kuni iseseisva igapäevaeluni.

Koolitus toimus projekti raames, mille eesmärk on toetada Ukraina haavatud võitlejate ja nende pereliikmete tervist, pakkudes Ukraina tervishoiu- ja haridustöötajatele kaasaegseid koolitusi. Projekti rahastab ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, kelle toel tutvuvad Ukraina spetsialistid uuenduslike ravimeetodite ja tehnikatega, mis soodustavad amputeeritud patsientide kiiret ja tõhusat taastumist.

Eesti Meditsiiniekspordi klastri juhatuse liige Inge Suder rõhutas, et sellised koolitused on äärmiselt olulised rahvusvahelise koostöö ja teadmiste vahetamise edendamisel tervishoiusektoris. “Meil on hea meel toetada Ukraina tervishoiutöötajate professionaalset arengut just nendes valdkondades, kus sõjategevus on vigastatute arvu märkimisväärselt suurendanud, aidates neil pakkuda oma patsientidele parimat võimalikku ravi ja rehabilitatsiooni,” sõnas ta.

Koolitus oli osa laiemast algatusest, mille eesmärk on tugevdada tervishoiusektori sidemeid ja parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti nii Eestis kui ka Ukrainas.