Category Archives: Meedias

Täiemõõdulise sõja algusest peale on psühholoog Julija Domoslavskaja tegelenud nõustamisega, psühholoogide koolitamisega ja sõjapsühholoogia populariseerimisega. Ta on loonud uusi koolitusmeetodeid ja -mooduleid, mis on kohandatud Ukraina tegelikkusele. Samuti aitab ta inimestel üle saada psühholoogilistest traumadest ning leida viise sotsialiseerumiseks ja üksteise mõistmiseks.

Psühholoog Julija Domoslavskaja on invasiooni algusest peale nõustanud traumeeritud inimesi, koolitanud psühholooge ja populariseerinud sõjapsühholoogiat.

Domoslavskaja märgib, et enne 2022. aasta veebruarit ei olnud Ukrainas piisavalt psühholooge, kes oleksid osanud sõjaväelastega töötada.

Sõjapsühholoogiast peab rääkima

Domoslavskaja on koostanud koolituste ja kursuste seeria, mille eesmärk on aidata psühholoogidel praeguses sõjaolukorras paremini abi osutada. Kasutatud on ingliskeelsete riikide ja Iisraeli psühholoogide uuringuid tänapäeva sõja kohta. Ta on kirjutanud mahuka õpiku „Tolerantne vestlus“, kus tutvustatakse tõhusaid meetodeid sõjaväelaste, veteranide ja sõjaohvritega suhtlemiseks. Selles eristatakse nelja kategooriat.

1. Tegevsõjaväelased ja mobiliseeritud.
2. Demobiliseeritud veteranid, kes naasevad rindelt sageli tõsiste probleemidega, füüsiliste ja psühholoogiliste traumadega.
3. Sõdurite pered, kes valmistuvad taaskohtumiseks.
4. Sotsiaalne keskkond, kuhu kuuluvad kõik elanikud: erafirmade ja avalike organisatsioonide töötajad kassiiridest arstide ja pangatelleriteni.

„Sõjaaja probleemidega tegeledes lõin treeningumooduli „Salliv vestlus“, mis õpetab kodanikele sõdurite ja sõjas kannatanud inimestega suhtlemist,“ ütleb ta. „Näiteks ei tohi pastakaga klõpsutada, sest see meenutab kuuli rauda lükkamise heli.“

„Näiteks ei tohi klõpsutada pastakaga, sest see meenutab kuuli rauda lükkamise heli.“

„Me ei tea, millal võib veteranil tulla näiteks flashback [äkiline ja jõuline traumamälestus] ja millised emotsioonid see käivitab,“ sõnab psühholoog. „Päästik võib käivituda suvalisel hetkel ja rahulikus olukorras, nii et selliseid riske tuleb minimeerida. Näiteks ei tohi inimesele selja tagant läheneda ega teda loata puudutada. Tuleb arvestada tohutu emotsioonispektriga, mis võib pinnale kerkida. Me ei õpeta tsiivilelanikele mitte lihtsalt seda, kuidas kõrvuti eksisteerida, vaid seda, kuidas elada ja austada inimeste vajadusi, kes teisi oma elu hinnaga kaitsevad. Praegu on oluline sõjakogemusega inimeste sotsialiseerimine ja kohanemine.“

Domoslavskaja sõnul tähendab täielik sotsialiseerimine seda, et inimene tunneb end kodus ja tööl rahulikult. „Näiteks naine peab teadma, kuidas sõdurit kodus vastu võtta, kassiir peab teadma, kuidas teda teenindada, ja kohvikutöötaja peab teadma, kuidas kohvi valmistades vältida konflikti sattumist.“

Vaja on erilähenemist

Psühholoogi sõnul vajavad lahingukogemusega inimesed erikohtlemist, isegi kui nad kannavad erariideid ja peale vaadates pole kohe aru saada, et tegu on sõjaväelasega. Selleks tuleb õppida tänapäeva reaalsust arvestama ning austada teiste inimeste vajadust isikliku ruumi järgi, vältida avalikus kohas ebavajalikke kommentaare ja taktitundetut käitumist.

„Kui näiteks noor mees ei paku vanemale naisele istet, võib asi olla selles, et tema riided varjavad sõjas saadud haavade arme,“ ütles Domoslavskaja. „Asi võib olla tema tervises ja sõjaväelises minevikus. Võib-olla on ta valudes ja ta tuleb rahule jätta.“

„Kui näiteks noor mees ei paku vanemale naisele istet, võib asi olla selles, et tema riided varjavad sõjas saadud haavade arme.“

Domoslavskaja rõhutab, et ühiskonnas tasub üles näidata sallivust. Kui näiteks näeme, et töö juures on mõni kolleeg olukorrast sõltumata rahutu ja närviline, on parem olukorda mitte eskaleerida. „Võib-olla on tema abikaasa praegu rindel ja ta ei tea, kas mees lahingmissioonilt tagasi tuleb,“ märgib Domoslavskaja. „See tekitab perele igapäevast psühholoogilist pinget.“

Sellist mõistmist ja empaatiat aitavadki tugevdada õpikus kirjeldatud võtted. „Üritan seda teemat populariseerida, tehes koostööd erinevate heategevusorganisatsioonidega,“ ütleb ta. „Vaimse tervise toetamises on endiselt arenguruumi. Taastamine ei tähenda üksnes majade uuesti ülesehitamist, vaid ka õppimist, kuidas uues olukorras elada.“

Ühiskonnas napib delikaatsust

Domoslavskaja sõnul napib Ukraina ühiskonnas delikaatsust, kuid seda läheb vaja eriti sõjatingimustes elades. „Kui me üksteist ei aita ja teiste inimeste eripäradega ei arvesta, siis me ei suuda tolerantset ühiskonda ehitada ja ühtsus läheb kaotsi,“ ütleb ta. Domoslavskaja sõnul on see eriti oluline siis, kui sõdurid koju naasevad ning seal uute raskustega ja kohanemisprobleemidega kokku puutuvad.

Psühholoogi sõnul üritatakse suitsiiditeemat ühiskonnas taktitundeliselt vältida ja peetakse seda ebasündsaks. Aga seejuures tuleb mõista, et praegu on abi vajavate inimeste hulk tohutu suur. Inimesed on kaotanud kodu, lähedasi, sissetuleku ja tavapärase pereelu, nad on sunnitud minema sise- või välispagulusse. Mitteametliku statistika järgi on enesetappude arv kasvanud. Domoslavskaja rõhutab, et ei tohiks probleemi edasi lükata, vaid otsida õigel ajal abi spetsialistilt. „Abi vastuvõtmine ei tähenda, et inimene oleks nõrk,“ ütleb psühholoog.

Inimvõimete piiri on raske määrata

Domoslavskaja sõnul on Ukraina rahvas, nii sõjaväelased kui ka tsiviilisikud käimasoleva konflikti tõttu üldiselt olukorras, kus inimvõimete piiri on raske kindlaks määrata. „Võib juhtuda, et pärast järjestikuseid kriise leiab inimene endas jõudu ja hakkab tegutsema, uusi ideid teostama. Näiteks kohtusin hiljuti inseneriga, kes alustas sõjaväele uute tehnoloogiate arendamist. 2022. aastal ei suutnud ta pärast lähedase inimese kaotamist endas jõudu leida, ent 2023. aasta lõpus alustas ta uut edukat projekti ja tema toodete järele on nõudlus.“

Psühholoogi sõnul kuuleb ta klientidelt sageli, et inimene on väsinud ega jaksa enam. „Hakkame välja selgitama, mis täpselt seda tunnet tekitab,“ märgib ta. „Oluline on mõista, mida täpselt inimene teha ei jaksa ja mida ta endalt ootab. See protsess aitab leida peamise vastuse ja organiseerida oma elu ümber. Muidugi võtab see igal inimesel erinevalt aega, aga inimesed hakkavad otsima viise oma probleemide lahendamiseks.“

Psühholoog kuuleb klientidelt sageli, et inimene on väsinud ega jaksa enam.

Domoslavskaja lisab, et pikaajalise kriisi tekitatud taustaväsimusest olenemata on inimesed uute tingimustega kohanenud ja leidnud endas jõu võitlust jätkata. Ta meenutab hiljutist juhtumit, kus pärast lastehaigla Ohmatdit pommitamist tormasid paljud inimesed ohust ja plahvatustest hoolimata kannatanuid abistama.

„Inimesed ei kartnud uusi raketilööke, ehkki sellistest juhtumitest teatakse,“ ütleb Domoslavskaja. „Seda oli näha ka sellest, kui kiiresti reageerisid patrullid, kiirabi, päästjad ja vabatahtlikud. Lähedal viibis ka minu sõbranna, kes hakkas plahvatusjärgsest stressist hoolimata koguma vett ja jagama seda päästetöös osalenutele. Inimesed leidsid endas jõudu edasi võidelda.“

Psühholoog tõdeb, et muidugi on ukrainlased venelaste peale vihased. Ent kuidas hakkavad need kaks rahvast pärast sõda kõrvuti elama ja kas ukrainlased suudavad kunagi venelastele andestada?

„Muidugi on sündmuste edasise arengu kohta eriarvamusi,“ ütleb Domoslavskaja. „Paljudel inimestel on Venemaal sugulased, kellega nad praegu ei suhtle, ent võib-olla see suhtlus tulevikus taastub. On inimesi, kelle sisemine psühholoogia soodustab andestamist, ja on neid, kes kunagi midagi ei andesta. Arvan, et need, kes on lähedasi kaotanud, tõenäoliselt ei andesta. Teist poolt tajutakse endiselt vaenlasena.“

„Arvan, et need, kes on lähedasi kaotanud, tõenäoliselt ei andesta. Teist poolt tajutakse endiselt vaenlasena.“

Viha tunnevad psühholoogi sõnul paljud ukrainlased. „Ühe seansi käigus tunnistas üks tüdruk, et teda saadab vihkamine iga päev. Ta rääkis: iga päev ärkan mõttega, et tahan need inimesed planeedilt pühkida, tahan, et nad kõik maa pealt kaoksid. Ja selliseid inimesi on üsna palju. See on akumuleeruv tunne. Me arutame, mida selline vihaemotsioon tema jaoks tähendab, kui ilmselge vihkamine kõrvale jätta. On aru saada, et see inimene on vaimselt kurnatud. Kui me suudame selle taustal suunata mingid emotsioonid kindlatele inimestele ja mitte keskendada sellele kogu oma tähelepanu, siis ei ole see psühholoogiliselt nii laastav. Oluline on suunata enda emotsioonid loomingulisse suunda.“

Domoslavskaja sõnul aitab viha ja vimma vastu näiteks see, kui mõelda, mida saab teha end ümbritsevate inimeste abistamiseks.

Eesti tervishoiusektorit ühendav MTÜ Meditsiiniekspordi klaster alustas mahuka projektiga, mille käigus koolitatakse Ukraina tervishoiutöötajaid kuidas parimal moel abistada vigastatud Ukraina võitlejaid ja nende pereliikmeid.

Lähtudes Ukraina vajadustest keskenduvad koolitused psühholoogilisele esmaabile, vigastatud võitlejate taastusravile ja proteeside valmistamisele ning ohtliku verejooksu peatamisele. Kokku on 1,5 aastaga kavas koolitada 500 Ukraina tervishoiutöötajat, kellest 100 jõuavad sellisele tasemele, et suudavad omakorda Ukrainas erialaseid koolitusi läbi viia. Esimene rühm Ukraina tervishoiutöötajaid tuleb Eestisse koolitusele augustis.

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) taastusravikliiniku juhataja Kaupo Ole sõnul on projekti fookuses vigastatud võitlejate taastusravi ning proteeside paigaldamise ja valmistamise koolitused, samuti Ukraina võitlejate ja nende perede psühholoogiline abi. „Soovime anda Ukraina tervishoiutöötajatele erinevaid vajalikke oskusi, et nad suudaksid inimesi tõhusamini abistada,” rõhutas Kaupo Ole.

ITK kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Inge Suderi sõnul on tegu jätkuga 2023. aastal edukalt läbiviidud pilootprojektile, mille käigus rakendati Ukraina tervishoiuasutuses psühholoogilise esmaabi meetodit vigastatud Ukraina võitlejatele ja nende peredele. Eesti eksperdid jätkavad eelmises projektis alustatud erialaste koolituste läbiviimist Ukraina tervishoiuasutustes, kus ravitakse sõjas vigastatuid, ning tervishoiukõrgkoolides kaasaegse kriisinõustamise tehnikate ja võtete juurutamiseks.

„Vigastada saanud sõdurite taastusravi, nende psühholoogiline nõustamine ja proteeside valmistamise vajadus on Ukrainas kümneid, tõenäoliselt isegi sadu kordi suurem, kui Ukraina tervishoiusektor suudab täna pakkuda. Tulenevalt sõjas vigastada saanute hulga pidevast kasvust on Ukrainas väga suur puudus proteesidest ja proteesimeistritest,” selgitas Inge Suder, kes koordineerib Meditsiiniekspordi klastris Ukraina tervishoiuspetsialistide koolitamist Eestis ja meie spetsialistide koolituskäike Ukrainasse.

Regionaalhaigla eksperdid koordineerivad projektis kahte suunda – psühholoogilise abi osutamist Ukraina võitlejatele, nende lähedastele ning Ukraina psühholoogidele ja psühhiaatritele, kes on ise pidevas läbipõlemisohus. Uue suunana hakatakse projektis õpetama verejooksu peatamise oskusi vastavalt Ameerika Kirurgide Liidu välja töötatud programmile „Stop the Bleed”.

„Suur osa Ida-Ukraina territooriumist on mineeritud ning demineerimine võtab Ukrainas aega veel aastaid. Regulaarsed pommitamised, mis toimuvad Ukraina eri regioonides, toovad kaasa ka vigastusi tsiviilelanikkonna hulgas. Seetõttu on võimalikult laialdane verejooksu peatamise oskus Ukraina ühiskonnas väga oluline. Kursus pakub vajalikke teadmisi nii tervishoiutöötajatele kui päästjatele ja demineerijatele, aga ka tavalistele inimestele, kes võivad nende oskustega päästa inimelusid,” ütles Regionaalhaigla erakorralise kirurgia keskuse juhataja prof Peep Talving.

Ka Suder rõhutab, et võimalikult laialdane verejooksu peatamise oskus on Ukraina tsiviilelanikkonna seas ja esmatasandi abi andmisel väga oluline. „Just seetõttu on meil uue suunana plaanis alustada koolitusprojektiga, milles professor Peep Talving koos kolleegidega juurutab Ukrainas Ameerika Kirurgide Liidu välja töötatud verejooksu peatamise kursuse,” lisas Suder.

Ukraina-tegevusi toetab ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.

Foto: ITKs taastusravil olevad vigastatud Ukraina võitlejad, autor: ITK

Ida-Tallinna Keskhaigla eksperdid käisid Ukrainas Rivne linnas missioonil, et aidata kohalikel meditsiinitöötajatel Ukraina vigastatud võitlejaid ja nende pereliikmeid tõhusamalt toetada.

„Me keskendume eelkõige nende Ukraina tervishoiuasutuste toetamisele, kus tegeletakse sõjas saadud vigastustega,“ sõnas missioonil osalenud Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) taastusravikliiniku juhataja Kaupo Ole.

„Fookus on suunatud vigastatud võitlejate taastusravile ja proteeside paigaldamisele ning nende valmistamise koolitustele, samuti Ukraina võitlejate ja nende perede psühholoogilisele abile. Me soovime anda Ukraina tervishoiutöötajatele erinevaid oskusi, et nad suudaksid inimesi paremini abistada.“

Emotsionaalselt üks raskemaid teemasid, millega Eesti eksperdid Ukrainas kokku puutusid, on laste õhuhäiretega seotud kurnatus. „Kuigi ukrainlased võivad olla õhuhäiretega harjunud ja täiskasvanud ei pöördu enam kuigi tihti varjenditesse, peavad lapsed seda ikkagi tegema. On kurb näha, kuidas lapsi viiakse näiteks lasteaedades ja haiglates kiiruga varjenditesse ning seda võib juhtuda mitu korda nädalas või isegi päevas. Meie sealoleku ajal oli õhuhäire, lapsed äratati lõunaunest ja suunati haiglasse. See mõjutab kindlasti negatiivselt laste ja noorte psüühikat,“ selgitas Kaupo Ole.

„Erakordselt sügava tunde jättis Rivne keskhaigla kolleegide tööle pühendumus, nende patriotism ning kokkuhoidev tervishoiu- ja linnavalitsuse meeskond,“ rõhutas ITK kommunikatsiooni- ja turundusjuht Inge Suder, kes Medicine Estonia klastri juhatuse liikmena koordineerib Ukraina tervishoiuspetsialistide koolitamist Eestis ja meie spetsialistide koolituskäike Ukrainasse. „Me saame Ukraina kolleegidele jagada oma teadmisi, aga ka neilt õppida. Näiteks on mul eredalt silme ees pilt sellest, kuidas haigla 0-korrusele olid Ukraina kolleegid ehitanud kiiresti varjendi, kus olid ka 40 voodikohaga palatid. Samas mahtus sinna varjule kokku ligi 1200 inimest.“

Missiooni ajal jätkati ITK füsioterapeudi Kristi Neeme koordineerimisel ka kriisinõustamise erialaste meetodite ja tehnikate juurutamisega Ukrainas, sealhulgas vaimse tervise füsioteraapiaga.

ITK on sõlminud Rivne keskhaiglaga koostöömemorandumi, mis allkirjastati Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi vahendusel eelmisel aastal Kiievis. Koostöö tihendamist on toetanud ka Ukraina terviseminister Viktor Liaško visiidil Eestisse, sealhulgas ITK taastusravikliinikusse 14. detsembril 2023.

Ukraina-tegevusi toetab ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.

Ukraina õppejõud töötavad Ukraina Katoliku Ülikoolis ja Igor Sikorski nimelises Kiievi Polütehnilises Instituudis ning neid koolitavad kõrgkooli õppejõud Marika Merits ja Anneliis Aavik (pildil esireas vasakult).

Ukraina vaimse tervise spetsialistid käisid Ida-Tallinna Keskhaiglas nädalasel koolitusel õppimas

vaimse tervise füsioteraapia metoodikat – kehatajuteraapiat. See on üks juhtivaid meetodeid teaduspõhises vaimse tervise füsioteraapias ning seda kasutatakse laialdaselt Põhja-Euroopas.

„Ukraina tervishoiuvaldkonda abistatakse Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskuse ESTDEV toetusel ning tänaseks on algatatud koolitusprojektidesse kaasatud ka mitmeid ITK eksperte. Neis projektides meie inimesed nii koolitavad, kui kindlasti ka õpivad Ukraina kolleegidelt,“ ütles

Ida-Tallinna Keskhaigla kommunikatsiooni- ja turundusjuht Inge Suder, kes Medicine Estonia klastri juhatuse liikmena koordineerib Ukraina tervishoiuspetsialistide koolitamist Eestis ja meie spetsialistide koolituskäike Ukrainasse.

Sõjast tingitud stress avaldab negatiivset mõju ka kehale, põhjustades füüsilisi vaevusi ja pingeid. Teraapia keskendub just keha ja meele seosele, aidates inimestel mõista, kuidas emotsioonid ja stress kehas avalduvad. See aitab leevendada füüsilist pinget ja parandada üldist heaolu.

Koolitust said Ukraina vaimse tervise spetsialistid. Koolitajaks oli Kirsti Niskala, kehatajuteraapia metoodika õpetaja Soomest, keda assisteeris ITK vaimse tervise füsioterapeut Kristi Neeme. Teraapiast saavad kasu Ukraina võitlejad ning nende lähedased.

„Vaimse tervise koolitused on vähim, mida me ukrainlaste heaks teha saame. Kui meil on võimalus ukrainlasi aidata, siis me loomulikult teeme seda. Nemad seisavad rindel ju ka meie eest. ITK-l on olnud Ukrainaga pikaajaline koostöö ja kümned meie arstid ja spetsialistid on omalt poolt panustanud ukraina kolleegide koolitustesse nii Tallinnas kui ka Ukrainas,“ ütles Inge Suder.

Ukrainlased: teisi aidates pead olema ise terve

Koolitusel osalenutest võtsime vestlusringi vaimse tervise spetsialistid-psühholoogid Ukraina eri piirkondadest: Ivanna Zaleska (Ivano-Frankivskist), Karina Osadcha (Harkiv), Tamara Biben (Taga-Karpaatiast), Viktoria Homishin (Lvivist), Valentyna  Moskaljova (Odessast).

Mida te siin õppisite sellist, mida te veel ei teadnud?

Valentyna: See metoodika, millega me siin kokku puutusime, oli meie jaoks uus. Me oleme iga päev, iga minut pinges ja nii kummaline kui see ka ei ole, ei tunne me selle stressi tõttu valu – meil puudub oma kehaga kontakt. See metoodika andis meile võimaluse enda peal tunnetada, milline tasakaalu puudus on nii terves kehas kui keha erinevates piirkondades.

Kuidas te läbi selle metoodika saate inimesi aidata?

Valentyna: Rindelt tulnud haavatatutel on esmalt vaja pigem füüsilist sekkumist. Selleks, et tekiks võimalus teha tööd vaimse tervisega, läheb vaja aega. Saame seda meetodit kasutada hilisemas rehabilitatsiooni faasis.

Ivanna: Selle teraapia käigus õpib inimene looma kontakti oma sisemise maailmaga ja see on väga efektiivne nii vaimse kui füüsilise tervise toetamiseks.

Kui palju te praegu olete oma töös puutunud kokku sõjast tulnud inimestega?

Valentyna: See on meie igapäevane töö. Need sõjaväelased, kellega me kokku puutume on äsja rindelt tulnud. Praegu on käimas sõja väga aktiivne faas, võitlejad tulevad rindelt, saavad abi ja pöörduvad kohe seejärel tagasi rindele. Nendega töötades on vaja kasutada hoopis teisi tehnikaid. Aga nende jaoks, kes tulevad koju, on just see uus tehnika sobilik, mida Eestis õppisime – see teraapia on mõeldud pigem inimestele, kes on sõjast tulnud ja vajavad rehabilitatsiooni, et pöörduda tagasi tavaellu.

Tamara: Ma olin ise 9 kuud rindel. Läbisin Tallinnas selle nädalase praktika iseenda peal katsetades. Me teemegi esimesed katsed just iseenda peal. See annab võimaluse luua seos aju ja keha vahel,  võimaluse olla kontaktis oma kehaga siin ja praegu. Tulemuseks ja üheks tähtsaks järelduseks on see, et kuna ma hoian tähelepanu praegusel hetkel, siis need mõtted, mis on peas keerlevad, kaovad tasapisi ära, stressitunne lahustub. Sa ei ole enam oma mõtetes kogu aeg sõjas. Tänu sellele tunneb su keha ka ennast kergemini ja stressitase langeb, laseb psüühilised pinged lõdvemaks.

Karina: Seda teraapiat saab kasutada mitte ainult sõjaväelaste vaid ka tsiviilisikute abistamiseks, sest kõik elavad praegu suures stressis ja statistika viimased uuringud näitasid, et selle tõttu on vähki haigestumus kasvanud mitukümmend protsenti. Tsiviilelanikkonnale, lähedastele on see teraapia ülimalt oluline, sõjaväelastel pole selleks aega. Kõik, mida me siit saime, anname Ukrainasse jõudes saadikutena edasi.

Kuidas sõda teie endi perekondi on puudutanud?

Viktoria: Mul näiteks on isa rindel, läks vabatahtlikuna.

Valentyna: Mu onupoeg langes Kiievi kaitsmisel.

Karina: Ukrainas ei ole ühtegi inimest, kes ei oleks sõjaga kokku puutunud. Minu peres on õnneks kõik elus, aga paljudest sõpradest ja kolleegidest olen ilma jäänud, nad on surnud.

Ivanna: Sõda algas tegelikult juba aastal 2013 ja sellest ajast peale, kuna mu mees on kaplan, oleme rindel käinud 29 korda. Mina ise olen psühholoog ja kui mind kutsutakse rindele appi, siis pean inimesi aitama ja mul peab olema endal jõudu seda teha nii vaimselt, füüsiliselt kui psüühiliselt. Teisi aidates pead olema ise terve! Kõige raskem on mitte ainult rindel olijaid aidata vaid langenute lähedasi toetada, neil on vaja psühholoogilist abi. Kõrval peavad olema inimesed, kes aitavad selle olukorraga hakkama saada.

Tamara, Viktoria, Ivanna, Valentyna, Karina: Me oleme väga tänulikud teie toetuse ja sooja vastuvõtu eest, sest see osavõtlikkus ja abi on meie jaoks väga tähtis – armastus, hoolimine ja toetus – need on hindamatud.

Koolitus toimus projekti „Ukraina vigastatud võitlejate ja nende pereliikmete vaimse tervise toetamine läbi Ukraina tervishoiu- ja haridustöötajate koolitamise ja koostöö“ raames. Ukraina tervishoiuvaldkonda abistatakse Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskuse ESTDEV toetusel.

Ukraina vaimse tervise valdkonda panustava ESTDEV projekti „Ukraina vigastatud võitlejate ja nende pereliikmete vaimse tervise toetamine läbi Ukraina tervishoiu- ja haridustöötajate koolitamise ja koostöö“ raames toimus Vinnitsas, Podolski Regionaalses Onkoloogiakeskuses, rahvusvaheline vaimse tervise konverents, kus esines ka Regionaalhaigla psühholoog Inna Gorislavskaja.

Regionaalhaigla palliatiivravikeskuse psühholoog Inna Gorislavskaja ettekanne andis ülevaate Regionaalhaigla palliatiivravikeskusest ning psühholoogi tööst onkoloogiliste haigete abistamisel. „Onkoloogilistel haigetel esineb palju stressi ja vaimse tervise probleeme ning Ukraina sõjaolukord võimendab neid muresid veelgi, seetõttu on väga oluline, et kaasaegsed palliatiivravi võimalused oleksid Ukrainas kättesaadavad,“ rõhutas Gorislavskaja.

Sealne palliatiivravi eestvedaja Natalia Lapšova märkis Ukraina statistikale toetudes, et vähijuhtude arvud eri paikmete osas Ukrainas on tõusuteel ning vähki avastatakse palju ka sõduritel. “Põhjusi selleks on mitmeid, rolli mängib nii sõjapiirkondades leviv kiirgus kui ka sõjaga kaasnev stress ja vaimse tervise probleemid,“ nentis Ukraina psühholoog. Psühholoogi sõnul on koostöö Eestiga äärmiselt tänuväärne ning plaanis on jätkukoolitused ja visiidid nii Eestis kui ka Ukrainas.

Kasvavate vähijuhtude foonil on Eesti kogemus palliatiivravikeskuse ülesehitamisel väga oluline. „Oleme enda palliatiivravikeskuse loomisega alles algusjärgus ning vajame praktilisi nõuandeid ja soovitusi, kuidas palliatiivravi parimal viisil korraldada,“ ütles Lapšova.

Konverentsil osalesid vaimse tervise spetsialistid üle Ukraina.

Klaster on Ukraina abistamiseks võtnud ette mitmeid samme, käivitunud on Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) poolt rahastatud  vaimse tervise projekt Ukraina sõdurite ning nende lähedaste aitamiseks, Ukraina poole on teele saadetud kiirabiautod, ravivoodid, ortopeedilised vahendid, ravimid ning Regionaalhaigla palliatiivravi meeskond aitab Vinnytsia linnas asuval Podolski RegionaalseL Onkoloogiakeskusel luua kaasaegset palliatiivravikeskust.

Fookuses on vaimne tervis

Ukraina tervishoiusüsteemi nõrk lüli on olnud juba enne sõda  psühholoogiline abi ja kriisinõustamine. Sõjaolukorras on vajadus professionaalse psühholoogilise abi järele muutunud kriitiliselt oluliseks.

2023. aasta suvel algas Ukraina vaimse tervise valdkonda panustav ESTDEV projekt „Ukraina vigastatud võitlejate ja nende pereliikmete vaimse tervise toetamine läbi Ukraina tervishoiu- ja haridustöötajate koolitamise ja koostöö“, milles osaleb lisaks teistele projektipartneritele ka Regionaalhaigla.
Projekti raames on Eesti delegatsioon külastanud kaks korda Ukrainat, käinud erinevates tervishoiuasutustes ja psühhiaatriakliinikutes. Samuti osaleti oktoobris Jaremches toiminud rahvusvahelisel konverentsil, kus teiste seas tegid ettekande Regionaalhaigla kliiniline psühholoog Marko Neeme, eelmisel aastal ka Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku konverentsil osalenud Kanadas praktiseeriv psühhiaater Jakov Shlik ja psühhoanalüütik Endel Talvik.

Septembris toimus Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus kolmepäevane seminar Ukraina psühholoogidele ja psühhiaatritele. Regionaalhaigla juhtivpsühholoog Kristi Kalvik kommenteeris seminari järgmiselt. “Koolitusel osalesid psühholoogid Ukraina eri piirkondadest ning üheks oluliseks eesmärgiks oli aidata luua ühtne võrgustik, mis võimaldaks keerulises sõjaolukorras kogemusi jagada, nendest õppida ning  üksteist toetada. Seminaril harjutasime koos ka eneseabivõtteid, millest on kasu nii abiandjale endale kui ka patsientidele, tutvustasime psühholoogilist esmaabi kui olulist meetodit kriisiga toimetulekul, rääkisime psühholoogilisest abist lastele ja perele tervikuna ning tegime koos praktilisi harjutusi õpitu kinnistamiseks.“ Kalviku sõnul on oluline ka kogemus Eesti psühholoogidele, kes saavad Ukraina kolleegidelt palju väärtuslikku.

Funktsionaalsed ravivoodid Ukraina haiglatele

Detsembris saadeti Regionaalhaigla Hiiu korpustest Ukraina suunas teele 66 funktsionaalset ravivoodit.

Palliatiivravi vajab vaimse tervise edendamist ja  arendamist tõusvate vähijuhtude foonil

Regionaalhaigla palliatiivravikeskuse psühholoog Inna Gorislavskaja esines ettekandega Podolski Regionaalse Onkoloogiakeskuse rahvusvahelisel konverentsil. Ettekanne andis ülevaate psühholoogi tööst onkoloogiliste haigete abistamisel. Sealne vaimse tervise eestvedaja Natalia Lapšova ütles, et nende jaoks on Eesti kogemus vaimse tervise keskuse ülesehitamisel väga oluline. „Oleme enda keskuse loomisega alles algusjärgus ning vajame praktilisi nõuandeid ja soovitusi, kuidas vähihaigete palliatiivravi parimal viisil korraldada,“ ütles Lapšova ning lisas: “Ukraina statistikale toetudes, on vähijuhtude arvud eri paikmete osas Ukrainas tõusuteel, vähki avastatakse palju just  sõduritel.“ Põhjusi selleks on mitmeid, rolli mängib nii sõjapiirkondades leviv kiirgus kui ka sõjaga kaasnev stress ja vaimse tervise probleemid.